16.-17.11.2019 - Riia reis. Ooper Lendav Hollandlane.

 
16.-17.11.2019 RIIA REIS.
Giid Raili Sule
„Lendav Hollandlane“ on Richard Wagneri (1813-1883) neljas ooper ja esimene teos, millega ta astus sammukese lähemale muusikadraamale. Sellest on saanud helilooja üks populaarsemaid lavateoseid.
 
Laupäev 16.11
kell  7.30 väljasõit Estonia Teatri vastast ( buss 129 BBA bussijuht Jaak tel. 5079 530 ).
9.30- 10.15 kohvipaus hotell „Pärnus“ (Rüütli 44).
Põgus tutvumine raamatukoguga, buffee lõunasöök raamatukogus +17 € (bussis tasumine).
Majutus teatri lähedal  hotellis Roma**** (Kaļķu iela 28, http://hotelroma.lv/).
 
Kell 19.00 “Lendav hollandlane”  (2 t. 20min. vaheajata)
Solistid
The Dutchman – Egils Silins, Senta – Liina Carlsson, Deland – Romas Polisadovs, Erik – Andris Ludvigs, Dalands steersman – Mihails Culpajevs.
 
Pühapäev 17.11
7.30-st buffee hommikusöök 7. korrusel.
9.00 jalgsiekskursioon vanalinnas ja 10.30 hõbedamuuseum.
Kell 12 vabastame toad (asjad saab panna hoiuruumi).
Kell 12.45 bussiga ooperiteatri juurest juugendimuuseumisse (Alberta 12) – 5/3 € (bussis tasumine)
Muuseum avati 2009. aprillis arhitekt Konstantin Pekšensi (1859-1928) korteris, kes elas siin 1907. aastani (korter on autentselt renoveeritud).  
Kell 14.00 ärasõit LATVIJA hotelli eest, 45 min peatust piiril, Tallinna  jõuame ca kell 20.30.
 
Hinnas: majutus hotell Roma**** kaheses toas koos hommikusöögiga, teatripilet, kohvipaus Pärnus, hõbedamuuseum, vanalinna ekskursioon, buss.
 
Korraldaja jätab endale õiguse teha programmis asendusi jt. muudatusi sõltuvalt ilmast ja muust meist mitteolenevatest põhjustest.
 
Kohustuslik on kaasa võtta ID-kaart või pass.
 
Meeldivat reisi soovides
Urve Joost
tegevjuht  tel.522 0009 
 
11.11.2019
 

Richard Wagner  ja “Lendav Hollandlane”

 
Richard Wagner (1813-1883) on muusikaajaloos üks  mitmekülgsemaid ja vastuolulisemaid figuure: helilooja, dirigent, muusikakirjanik, filosoof, poliitiline opositsionäär ja kuninga soosik. Wagner jätkas võitlust saksa rahvusliku ooperi eest nii loomingus kui teoreetilistes töödes. Wagneri mõju kogu sajandilõpu kultuurile on määrava tähtsusega.   Ooperid (kokku 13) jagunevad 3 rühma – varased (Pulmad, Haldjad, Rienzi) , reformieelsed (Lendav hollandlane, Tannhäuser, Lohengrin) ja reformooperid  ( Tristan ja Isolde, tetraloogia „Nibelungide sõrmus” - „Reini kuld”, „Valküürid”, „Siegfried”, „Jumalate hukk”).
 
Wagner oli aastail 1837- 1839 Riia (saksa) linnateatri kapellmeister. 1838.aastal alustas ooperi "Rienzi" kirjutamist.  1839. aastal kaotas Wagner kapellmeistri ametikoha, sest tal oli kogunenud suur võlakoorem. 19. augustil 1839 algas koos abikaasa Minnaga laevareis Riiast  Londonisse, pagedes võlausaldajate eest. Merel tõusis torm, millest laev pääses üle noatera Norra rannikule. See kohutav elamus inspireeris Wagnerit looma ooperit „Lendav Hollandlane” ("Der fliegende Holländer"). Selles põimuvad omavahel versioonid rahvalegendist ja  Heinrich Heine novellist.
 
Ooperi nimikangelasel lasub surematuse needus: ta peab igavesti meresid sõitma, leidmata rahu ja surma, tema laeva ei hukuta tormid, ega rüüsta piraadid. Vaid kord iga seitsme aasta järel tohib Hollandlane tulla maale, et armastava naise truuduse kaudu leida lunastust. „Lendav Hollandlane” esietendus  2. jaanuaril 1843 Dresdeni Semperoperis ja juba sama aasta 22. mail Riias. Riias lavastati suurem osa Wagneri ooperitest sageli enne teisi Euroopa ooperiteatreid, traditsioonid Wagneri novaatorliku ooperiloomingu lavaletoomisel on Lätis vanad ja tugevad. Loomulikult eeldas Wagneri ooperite lavastamine lauljaid, kes olnuksid võimelised nõudlikku muusikalist materjali vääriliselt ette kandma.
„Lendav Hollandlane“ oli Wagneri neljas ooper ja esimene teos, millega ta astus sammukese lähemale muusikadraamale.  Sellest on saanud helilooja üks populaarsemaid lavateoseid.

Raili Sule